Püha Arseeniuse (Matsejevitši) elulugu, Rostovi peapiiskopi, pühaku, piiskopi veretöö
Püha Arseenius, maailmas Aleksandr Ivanovitš Matsejevitš, sündis 1697. aastal Volõõnias, Vladimiris, õigeusu preestrite peres. Ta sai hea hariduse, õppis Vladimiris, Lvivis ja Kiievis. 1716. aastal suunati tulevane peapiiskop Tšernigovi piiskopkonda, Novgorod-Sõverskisse, Spasski kloostrisse jutlustajaks. Siin pühitses teda munklusesse kloostri abt Gennaadi (Stefanovitš), andes talle nimeks Arseenius.
Veebruaris 1742 määrati püha Arseenius keiserinna Elizaveta Petrovna korraldusel Rostovi piiskopiks. Püha Arseenius oli Rostovi peapiiskop 20 aastat. Ta juhtis Rostovi piiskopkonda suure pühendumusega, hoolitsedes selle eest, et kirik oleks rahva kasvataja. Teades, kui palju armastas rahvas ristitee jõud, kinnitas peapiiskop Arseenius uusi ristiteid ja osales ise neis. 1743. aastal toimus esmakordselt mitmepäevane ristitee imelise Vladimirist pärit Neitsi Maarja ikooniga Rostovist Jaroslavlisse, mis hiljem sai traditsiooniks, mis katkestati alles 1920. aastatel.
Alates 18. sajandi teisest poolest ilmusid mitmed seadused, mis kitsendasid õigeusu kiriku tegevust. Rostovi peapiiskop Arseenius astus kiriku kaitseks. Ta väljendas avalikult protesti kirikule kahjulike muudatuste vastu (eriti kiriku maade ära võtmise vastu). Keiserinna Katariina II, tutvudes peapiiskop Arseeniuse sõnumitega, pidas neid poliitikasse sekkumiseks ja keiserliku au solvanguks. Püha Arseenius arreteeriti ja viidi Moskvasse, kus 1. aprillil 1763 seisis ta Sinodi kohtus.
Kohtus olid noored piiskopid, kellest enamus oli määratud ise peapiiskop Arseeniuse poolt. Kohtuotsus oli järgmine: „…kaotada piiskopi amet ja saata ta kaugesse kloostrisse…”. Piiskopi ametimärkide äravõtmise tseremoonia toimus Moskva Kremlis Püha Kolme Pühaku kirikus, lähedal Ristimispaleele, kus toimus ebaõiglane kohtuprotsess peapiiskop Arseeniuse üle. Piiskopi riideid ja märke andes ütles püha Arseenius iga piiskopi kohta, millistes muredes tema solvaja sureb. Kõik need ennustused said hiljem teoks, ja Püha Kolme Pühaku kirik kukkus kokku kaks kuud pärast ebaõiglast kohtuotsust, ilma nähtava põhjuseta. Kõik see kinnitas rahva arvamust peapiiskop Arseeniusest kui veretööst.
Püha Arseenius kannatas palju, kuna keiserinna Katariina II otsustas, et ta hoitakse ära nii, et rahvas teda unustaks. Püha Arseenius eemaldati munkluse staatusest ja viidi seejärel Reveli, kus teda hoiti kindluses Grosshütleri tornis vanglas. 1771. aastast alates oli ta praktiliselt elusalt maetud – tema vangikongi uksed avati harva.
Eeldades oma kiiret surma, palus peapiiskop Arseenius, et talle saadetaks preester Pühade andidega. Kui ukse sulgedes ja preestri kambrisse laskmisel avati, jooksis preester tagasi, nähes oma ees mitte vanglast, vaid piiskopi rüüs. Kui ohvitser viis preestri uuesti vangikongi, nägi ta peapiiskop Arseeniust juba lihtsa arreteerituna.
Püha Arseenius lahkus 28. veebruaril 1772 ja samal õhtul maeti ta puidust Nikolai kiriku põhjaseina. Pärast tema surma avastati vangimaja seinast kraabitud kiri, mille oli ilmselt kraapinud nael: „Õnn mulle, sest Sa oled mind alandanud.”
Kui 1821. aastal ehitati kivist kirik Püha Nikolai auks, asus peapiiskopi haud kirikus.
Rahvas on alati mäletanud peapiiskop Arseeniust. 1917-1918. aasta Venemaa Õigeusu Kiriku kohaliku kirikukogul tühistati Sinodi kohtuotsus, mis oli tühistanud peapiiskop Arseeniuselt piiskopi ametinimetuse, ja 2000. aasta juubelikogul kuulutati ta pühakuks kui „kiriku innukas teenija, kes andis oma elu Kristuse ja Tema kiriku eest.” Püha Arseenius on kantud Rostovi ja Eesti maa pühakute hulka, tema mälestust peetakse 13. märtsil.
[Materjalid ajakirjast „Õigeusu maailm”, nr 5, mai 2003.]
Meie kirikus on püstitatud mälestusmärk pühale veretöö tegijale.
